Riiklikud Eesti varahindamise standardid

Standardite väljaandmist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Standardimist korraldab Eesti Standardikeskus.
Eesti varahindamise standardite koostaja on Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu poolt moodustatud töörühm.

Standardite koostamisse kaasatakse valdkonna standardimisest huvitatud eksperte (kinnisvara hindamisega tegelevad äriühingud, Eesti Pangaliit, ministeeriumid, Maa-amet, Maanteeamet, Riigi Kinnisvara AS, ülikoolid, kohalikud omavalitsused, Raamatupidamistoimkond, Audiitorkogu, teised kinnisvara valdkonna erialaliidud jt.).

Standardite autoriõigused kuuluvad Eesti Standardikeskusele. Keelatud on standardite kopeerimine, levitamine, tõlkimine teise keelde ilma Eesti Standardikeskuse kirjaliku nõusolekuta.

Standardeid on võimalik osta Eesti Standardikeskuse e-poest.
EVS 875 standardite sarja soetamine paketina on 40% soodsam, kui ostes samad standardid üksikuna.

Standardite koostamisel ja uustöötlemisel on aluseks rahvusvahelised hindamisstandardid IVS, Euroopa hindamisstandardid EVS, raamatupidamistoimkonna juhendid (RTJ), erialakirjandus, Eesti seadusandlus ning ka teised Eesti standardid.

Standardite perioodiline ülevaatamine toimub reeglina iga viie aasta tagant, vajadusel varem. Ülevaatuse eesmärk on kontrollida dokumendi tehnilist taset, vastavust aja nõuetele ja kehtivatele õigusaktidele ning kooskõla rahvusvaheliste või Euroopa alusdokumentidega.

Eesti varahindamise standardeid on välja antud alates 2005. aastast.

EVS 875-1:2015  Hindamise mõisted ja põhimõtted
Annab ülevaate hindamisega seotud mõistetest, põhimõtetest ja eesmärkidest, mis on hindamise kui kutseala mõistmiseks ning standardite rakendamiseks kõige olulisemad.

EVS 875-2:2015 Varade liigid
Sõnastatud on erinevad varaga, eelkõige kinnisvaraga, seotud mõisted ja käsitlused.

EVS 875-3:2015  Hindamise alused
Määratletud on väärtuste liigid, mida varahindamise standardid hõlmavad.

EVS 875-4:2015  Hindamise head tavad ja hindamistulemuste esitamine
Esitatud on varade hindaja kutsemääratlus, hindaja kutse-eetika ja hindamistoimingu läbiviimise ning hindamistulemuste kajastamisega seotud nõuded, sh nõuded erinevatele hindamisaruannete vormidele.

EVS 875-5:2016  Hindamine finantsaruandluse eesmärgil
Seletatakse printsiipe, mis rakenduvad, kui teostatakse hindamisi majandusüksuse finantsaruandluse eesmärgil.

EVS 875-6:2016 Hindamine laenamise eesmärgil
Käsitletakse tagatisvarade hindamist.

EVS 875-7:2016  Hinnangu läbivaatus
Käsitletakse hindamistööde läbivaatamise põhjuseid ja korda, läbivaatuse liike ja protseduure.

EVS 875-8:2018  Kulu- ja jäägimeetod
Käsitletakse kulumeetodi mõistet, kasutamise eesmärke ja võimalusi.

EVS 875-9:2018 Tulumeetod
Käsitletakse tulumeetodi mõistet, kasutamise eesmärke ja võimalusi kinnisvara hindamisel.

EVS 875-10:2019 Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus
Käsitletakse andmete kogumist hindamistoimingu käigus ja objekti ülevaatust kui selle ühte tähtsamat osa.

EVS 875-11:2020 Võrdlusmeetod
Käsitletakse võrdlusmeetodi mõistet, kasutamise eesmärke ja võimalusi, sh kvantitatiivse ja kvalitatiivse ning statistilise analüüsi võtteid.

EVS 875-12:2016 Hindamine hüvitamise eesmärgil
Käsitletakse õigusaktidega reguleeritud protsessi, kus avalikes huvides toimub vara ostmine ja sundvõõrandamine. Standard annab selgitused, kuidas hindajad peavad töötama nendes olukordades väärtuse leidmisel.

EVS 875-13:2016 Keskkonnakvaliteedi, maakasutuse piirangute ja looduskaitse arvestamine kinnisvara hindamisel.
Käsitletakse hindamise põhimõtteid keskkonnakvaliteedi, looduskaitse ja maakasutuse piirangute kontekstis, kõrvale on jäetud muinsuskaitsest tulenevad ja ehitusega seotud piirangud. Näiteks ei ole käsitletud ehitusmaterjalidest lähtuvat saastatust, nagu ehituses kasutatav asbest, põlevkivituhast valmistatud plokkidest lähtuv kiirgus või mittemürakindlad laed.